Visuaalselt hästi ja ehedalt edastatud Hiina kultuurirevolutsiooni järgne elu, mil Hiinat tabasid mitu järjestikust 7-8 pallist maavärinat. Kuidas külg-külje kõrval tihkelt kooselanud pered solidaarselt maavärinate järgsest kitsikusest ülesaavad.
Pärast aastaid karmi sunnitöölaagrit naasnud isa ja aastatega veidi võõrdunud 9 aastase poja vahel on äge ja kannatusterohke suhe. Isa vigastatud käed ei võimalda tal tõsisemalt kunstiga tegelda. Avastanud aga oma pojas suuremagi kunstiande, loodab isa oma kunagised unistused teostada poja kaudu. Sunnib poega lapsepõlvest loobumise hinnaga vastumeelselt pühenduma joonistamisele. Poeg ei mõista isa ja isa ei oska ka muud moodi enda liigselt karmi sundi õigustada kui, et kunagi hiljem suuremana mõistad.
Film jutustab kaasakiskuvalt, ehk kohati veidi venivalt, kuid sügavuti mõtisklevalt peresuhetest läbi emotsionaalsete vastasseisude poja-isa vahel, lõpututest tülitsemistest ja leppimistest, sunnist ja vabadusest, õige-isa-olemisest... Aastaid hiljem saab pojast tunnustatud kunstnik, kuid suhted oma isaga jäävad endiselt keerulisteks, leidmatagi omavahel leppimist.
10 palli skaalal 8,5
Hiina, 2005 (129 min)
Režissöör: Zhang Yang
Originaalnimi: XIANG RI KUI
Joel Jans «Rõngu roimad»
4 kuud tagasi
Postitused
1 kommentaar:
Loodan, et siia blogisse hakkab peatselt teksti taas tulema.
Postita kommentaar