Georg Orwelli allegoorilise "lasteraamatu" brittide ekraniseering multikana Joy Batchelori ja John Halasi poolt, on kütkestav ja nauditav. Eelnev Orwelli raamatu lugemine pole vajalik, kuid oleks soovitav. Arvestades, et film valmis aastal 1954, on film tolle aja kohta tasemel ja hea.
Filmi tugevaim külg on kahtlemata heli. Märkimist väärivad dramaatilised episoodid, mis lõikuvad ahastama paneva appikarjena vaataja hinge, eriti eeslipoisi karjuv hala filmi lõpul. Samas elusana tapamajja veetud vana hobune lõikus teadvusse hea paralleelina N. Liidus asetleidnud küüditamistega.
Ise lugesin «Animal Farm»i ülikooli õpingute ajal 80ndate keskel, nüüd alles multikat nähes oli hea mälu värskendada. Veelkord pani üllatuma, et elupõline kommunist, kes NSVL-s ei käinud, kõigest Hispaania sõjas koos võitlemise kogemuste najal karikeeriva paralleeli luua suutis. Hea leid oli panna sead loomafarmi valitsejaiks, kes nüüd multikas hästi kujukalt kehastasid 50ndate N. Liidu juhte.
Paralleele tõmmates on küsitav kas N. Liidus üldse joovastavalt õnneliku aega oli, nagu Orwell «Loomade farmi» sissekirjutas. Eks põhjuseks ole N. Liidu pakazuha, mineviku ilustamine ja salgamine. Tegelik NSVL-s toimunu avanes alles aastakümneid hiljem Solzenitsõni raamatutega «Üks päev Ivan Denissovitshi elust» ja «Gulagi arhipelaag».
10 palli skaalal 7
Joel Jans «Rõngu roimad»
4 kuud tagasi
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar