kolmapäev, detsember 07, 2005

The Piano Tuner of Earthquakes

Filmi lõppedes lahkusin vähe vastuoluliste tunnetega. Film on veidi salapärane, maagiliselt irreaalne, mõjudes unenäolisena või fantaasiarikka soovunelmana. Samas aga pole selget sõnumit, mida autorid konkreetselt öelda tahavad. Või oligi ainus eesmärk viia vaataja unenäolisse müsteeriumi, kus oma argimured unustanuna, ehk elumüsteeriumile veidi teise nurga alt vaataks ja mõtleks?
Samas on film alguses haarav ja heade näitleja töödega ning palju on vaeva näinud operaator(id), efektide loojad, dekoraatorid, mängitud on valgusega.

Arvestades, et filmitegijail polnud nagu Hollywoodil käsutada sadu miljoneid, on tulemus hea ja jätab unustamatu filmielamuse.
Ehk peaks kahtlemata andekad vennad Qauyd, kes seni teinud lühifilme, leidma hea stsenaristi ja suuremad finantsid siis ootaks ka meisterlikumaid filme?

Parim osatäitmine ahvatleva flirtijana on 48 aastasel hispaanlannal Assumpta Serna’l. Hea osa teeb ka doktor Drozi kehastav sakslane Gottfried John, kes 95nda aasta bondifilmis «GoldenEye» kehastas Arkady Grigorovich Orumovi, kust ta nägu ka paljudele tuttav on.

Enamik filmi tegevusest toimub paradiisilikult kaunil saarel, kusagil kaugel-eemal muust tsivilisatsioonist. Koheselt tajud, et selles jumalast hüljatud paigas võib iga hetk oodata mida iganes. Ka elanikud tunduvad veidrad, osalt nagu marionetid või hulluimeliku käitumisega. Hetkeks mõtlesin, et vampiirfilmitegijail on filmist õppida.

Kaunis ja jumaliku häälega ooperitäht Malvina mõrvatakse laval, publiku ees just enne oma pulmapäeva. Pahaendeline Doktor Droz viib naise surnukeha oma veidrasse hospidali, kus ta mehaanilisi muusikaautomaate valmistab. Droz palkab perfektse kuulmisega klaverihäälestaja Felisberto. Kasutades vale ettekäänet on eesmärk, et noormees häälestaks hoopis perpetum mobil’itena töötavaid automaate.

Felisbertot vaevab mõte, et osates küll neid häälestada ja mängima panna, ei mõista ta automaatide otstarvet. Ometi on ta haaratud müstilisest paigast, öösiti kostuvatest tasastest maavärinakestest ja kummalistest helidest.
Heites lähema pilgu doktori ebatavalisse maailma, valdab andekat ja hellahingelist Felisbertot hämmastus. Kõikjal on mõistatused. Suurim neist on aga Malvina, kes hüüab teda Alfredoks. Doktor on ta ellu äratanud ja sunnib koos automaatidega uuesti lavale...

Filmi lõpp on veidi lahja, raha lõppes? Ei tule happy-end vaid happy-sad-end ;) Armunud jäävad kahekesi müstilisse muusikaautomaati, äralõigatuna muust maailmast, nagu jutustatuks meile hoopis üht omapärast, painajalikku muinasjuttu...
10 palli skaalal 7.5

Kommentaare ei ole:

 
Blog.tr.ee