Järgmine George Orwelli N.Liitu kritseeriv 1949.a. avaldatud tulevikufantaasia "19 8-4" oli menukas. Tegu on äärmiselt sünge ja pessimistliku kirjeldusega tuleviku totalitaarsest ühiskonnast, mis on kehtestanud absoluutse kontrolli ühiskonna üle ning kus on võimatu tõde valest eristada. Number 1984 on fiktsioon seetõttu ka pealkirjastasin nagu originaalis filmi nimi.
Häiris veidi filmi tegevuse keskkond, mis sarnane pärast teise ilmasõja aegse ja 50ndate aastate elu-oluga. Hiljuti selgus, et hullunud Stalin soovinud NSVL massiivse sõjamasinaga kallale tungida USA-le, millel oli olemas Saksamaalt sõjasaagiks saadud tuumapomm, Berija laskis Stalini mürgitada. Orwelli tuleviku nägemus totalitaarsest, pidevalt sõdivast ühiskonnast ilmus raamatuna enne USA poolt N.Liidu hirmutamiseks Nagasakile ja Hirosimale heidetud aatompomme...
Kas me ei pea just Orwelli tänama, et raamat hoidis ära halvimad arengud, mistõttu ka kogu filmi tegevustik on fantaasiale kohaselt autentne?
Filmi keskne mõte on:
1. Kes kontrollib minevikku, kontrollib tulevikku.
2. Kes kontrollib olevikku, kontrollib minevikku.
Totaalselt inimeste teadvust kontrolliva ja vajadusel läbi vägivalla nende mälu muutva süsteemi vastu astuv Winston Smith jõuab oma mässuga lõpuks ummikusse, jäädes totalitaarse vägivallamasina vastu kaotajaks.
Totalitaarses ühiskonnas elanud vaatajal on äratundmisrõõm kui naispeaosalisel õnnestub hankida sahhariini asemel suhkrut ja päris kohvi ja päris teed. Noor vaataja ehk selle filmi kaudu saab paremini mõistma, millises ühiskonnas on nende vanemad elanud.
Ehkki kohati tundub ekraniseering liig pehme ja lakutu muudab see tulemuse üldisemaks kriitikaks igasuguse totaalse ühiskonna korra ilmingutele, kasvõi näiteks USA sõjavangide kohtlemisele, Putinist rääkimata...
10 palli skaalal 6,5
Joel Jans «Rõngu roimad»
4 kuud tagasi
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar