Ootasin filmi "Lase sisse see õige", kuna teadsin filmi kõrget IMDB.com reitingut 8.4/10. Aga ma ei lugenud eelnevalt tutvustusi, et nautida puhast avastamisrõõmu. Veidi morjendas tutvustaja lause: "Nautige siis õudukat". Kas kõik noored tulid nädalalõpu nautimise asemel kinno, et hirmus kiljuda? Film algabki õudukale kohustusliku sugereeriva muusika saatel lumisel, põhjamaisel talveõhtul ühes depressiivses ja lumerohkes väikelinnas. Hirmutava välimusega vanamees seab hoolikalt nagu öisesse vahetusse tööle minekul valmis oma iseäralikku tööriistakohvri komplekti: plastikust kanister ja lehter, terav nuga ning marlilapp mingi kemikaaliga ja kilekeebiga. Taat sõidab elektrirongiga, lugesin vihje: hunt kodu lähedalt ei murra...
Noorele ohvrile lähenemiseks küsitakse möödujalt kella. Milline hoolitsus? Ohver enne uimastada ja siis hakata "lihalooma" veristama. Aga talvel, kaasikus? Valendavate puutüvede taustal on ta koos pea alaspidi, jalgupidi rippuma tõmmatud ohvriga kaugele näha. Varsti tõttabki hoolitsetud valge- ja pikakarvaline tõukoer vere lõhna peale klähvima...
Aga ei tee koera vagaseks, vaid üritab tulutult eemale peletada. Lähenevad koera jalutavate tüdrukute kilkavad hääled. Vanamees satub paanikasse, põgeneb jättes kanistri ihusooja verega maha. Nüüd oli selge ei ole klassikaline õudusfilm, kuid dracula teemaline.
Filmi kulgedes tekib küsimus: kuidas filmi liigitada? Kas koolivägivalla teemaline armastus-, fantaasia- või vampiirifilm? Tegu on rootsi kvaliteediga kokkumiksitud filmiga, kus õudusfilmi võtteid kasutatakse pinevuse loomiseks ja seda on nauditav vaadata. Vahva oli stseen kus kassid ründasid dracula Eli poolt nakatatud, üha enam vampiiristuvat naist. Kuid vampirismi nakatunu hilisem haiglapalatis põlemasüttimine on pigem muinasjutuline kui tõsiselt võetav. Samas tule kuju meenutab veidi ristile naelutatu põlemist?
Peaosaline vampiiritar Eli saab toituda ainult verest ja ta isa on sunnitud tütrele verd hankima. Filmi pinevaimal hetkel on ta spordisaali riietusruumi lukustanud ja ülesriputanud oma järjekordse noore ohvri. Kuid trennikaaslased vastu akent kopsides teda ikkagi ootavad veel. Ka ohver tuleb tasakesi teadvusele ja hakkab hirmusegasena röökima. Ukse maha prõmmijate hirmus kaotab vanamees olukorra üle jälle kontrolli ja stseen lõpeb kahjuks liiga kiirelt. Siin võinuks põnevuse laineharjal pikemalt sõita ja pigem epiloogi ära jätta.
Meelelahutuslikus nagu unenäolises "hirmufilmis" on mitme žanri tunnuseid, klišeesid ja allhoovusi ning võib õudusfilmi huvilisele pettumuse valmistada. Üsna filmi algul aimub 12-aastase poisi esimene armumine, mis oma vahetuses ja ennastohverdavas süütuses on nii ebareaalselt armas, et terve kinosaal heldib ja mitmeid kordi tänulikult plaksutab.
Maitsekasse kokteili on lisatud musta huumorit ja veidi ka peredraamat vanemate lahutuse ja isa alkoholismi näol. Verest toitumist tasakaalustab põhjamaiselt külm depressionism. Film süstib vaatajasse tubli annuse positiivsust ja seetõttu annan 10 palli skaalal hindeks 8.5
Filmi lugu põhineb John Ajvide Lindqvist´i 2004. aastal ilmunud samanimelisel raamatul ja filmi tehakse ka USA-s. Näinud rootsi versiooni, on huvi vaadata ka suuremate finantsidega Hollywoodi tehtut.
Postitused
9 kommentaari:
Minu arvustus.
Tahaks samuti USA versiooni näha, samuti ka raamatut lugeda.
Mind veidi hämmastas PÖFFi blogija Jaani poolt filmi mahategemine. Kas ta tõesti usub, et see film sünnitab vampiire? Minu jaoks oli see nagu muinasjutt lastele ... ei saa kuidagi tõsiselt võtta.
Ise nautisin seda filmi vägagi..
Mitut filmi sa, olev, vaadata kavatsed?
Ise jään kuhugi 20-25 kanti..
Algul mõtlesin vaadata 15-20 filmi, kuid kuna teist päeva järjest olen väga heale filmile sattunud ja loodetavasti 10 minuti pärast algav kuhu ka lähen on neist veel parem, siis ehk üritan aega leida 30 filmi vatamisele 10 päeva jooksul.
Wrestler, jah?
Noo, muljeta siis kindlasti. Ise teisipäeval seda, sest Hea, paha ja kummaline on liiga vägev asi, et sellest loobuda, teisipäeval ei pea millestki loobuma ;)
Miks isa? On üsna selge, et tegu on Eli vanemapoolse poissõbraga (Eli on mingi sadakond aastat vana vähemalt ja ta isa ammu surnud. Lisaks on Eli veel ka poiss, aga selle üle film pikemalt ei aruta). Saatus, mis Oskarit alles ootab ees, eks ole. Rootslaste karmivõitu huumor.
Kas teist on üldse keegi raamatut lugenud v?
Håkan ei olnud Eli vanempoolne poisssõber. Håkan oli vanasti kooli õpetaja, kuid ta kaotas töö ja ta elu läks allamäge. Ta hakkas jooma ning talle polnud enam midagi alles jäänud. Kuni..
Eli läks Håkani juurde ning ütles, et ta lõpetaks joomise ja läheks Eli juurde ja aitaks teda. Nii hakkaski Håkan Elile verd kuguma kui tema oli veel selleks liiga nõrk ning Eli seevastu aitas Håkanil loobuda alkoholist.
Eli pole kunagi armastanud Håkanit, kuigi ta on talle pakkunud lähedust. Håkan on aga Elisse armunud ja igaüks kes on raamatut lugenud, teab, et Håkan on pervert ning Elist sõltuvuses.
Oskarit ei oota sama saatus. Vaid Eli armastab teda tõeliselt.
Ma tahtsin lihtsalt, et mõned asjad selle filmi kohta selged oleksid.Sest paljud arvavad, et Oskar on Eli järgmine "ohver". :)
Maibrit suured tänud sisuka täienduse eest!
Ei ole filmi aluseks olnud raamatut lugenud. Nüüd sai filmilugu palju selgemaks, mida filmi lühiduse tõttu ei jõutud vaatajale piisavalt lahti seletada...
Postita kommentaar