Pensionärist emaga neonatsi-noortefilmi vaatamas

Starmani katkestus muutis mu õhtuks plaanitu kui noaga lõigatult. TV-uudistes nägin, et elektrita Annikorus mindi eile õhtul magama kell 20. Diktor rääkis kuskil vaadati küünlavalgel telerit? Mida? Mida? Telergi vajab elektrit? Äkki saabus täielik blackout - ei internetti, ei telekat ega telefoni. Terve kortermajagi oli kahtlaselt vaikne... Helistasin veel numbril 1770, kuid seegi ei vastanud.

Külla sõitnud emale ütlesin: "Nüüd lähme hoopis PÖFFile noortefilme vaatama." Ema vaatas mõistmatult ja ei saanud mõmmigi aru, kuhu ma teda viia soovin. "Mis PÖFF? Miks kuhugi kilomeetrite kaugusele Kosmososesse?" Mõtlesin: Tallinna eksis pensionär (Saare)maalt ja "hobesega"... 30 minuti pärast ukerdasime lõrtsise Tallinna kesklinna lumehangede vahel, joostes Viru Keskuse bussi ja trammi peatuste vahet, kumb ühissõiduk õhtusel harval ajal enne tuleb.

Trammis oli piisavalt valge, et filmitutvustusi lugeda. Valida oli kas “Kaks maailma” või “Skin”. Valisime viimase. Ema ei heidutanud ka 15-25 aastased vaatajad. Huvi pakkus film ajastu tõttu, tegevus oli aastal 1979, mil olin paar aastat noorem kui 16-aastane peategelane.

Filmi algus on väga ajastutruu! Kust küll leiti kõik need 29 aasta tagused autod ja esemed? Noored võivadki arvata, et vaatavad 1979. aasta filmi. Paar detaili tekitas küsimusi, kuid N. Liidu suletuse tõttu polnud kapitalismi noorte elust ettekujutust kui ehk mõne filmi kaudu.

Filmi peategelase lugu oli väga ühe mu klassivenna lugu. Ainult klassivend elas brežnevlikus sotsialismis, kus (peaaegu) puudusid ettevõtlus, narkootikumid, skinheadid, neonatsid, pagulased, mustanahalised ja punk oli ka miilitsa poolt põranda alla pekstud ning elu-olu oli hallim.

Film käsitleb laguneva pere olematuid või teine-teisest võõrdunud pereliikmete vihkamisel rajanevaid suhteid. Palju on vastandumist, saaks küsidagi: "Kas tõesti Holland oli toona nii mitmeti lõhestunud?" Filmi algul pajatab peategelane ühe toreda judaismi pilava anekdoodi, millega näitab pettumust juudiusus.

16 aastane Frankie on mõjutatavas eas, tundlik, kergesti süttiv pikajuukseline juudi päritolu noormees. Frankie on juba rohkem hollandlane, aga isa nagu ikka veel sõja koonduslaagri traumades vaevlev "põgenik", kes hoiab kokku juudiusulistega. Üha enam kasvavad teine-teist mitte mõista tahtvad poeg ja isa lahku. Vähist vaevatud ema ongi ainus neid ühendav inimene, kes mõistab mõlemat. Paraku on temagi võimetu isale selgitama ekslikkust ja mühaklikkust oma poja suhtes. Teisalt on poeg ja isa sarnased.

Isa poolt mõistmist mitteleidev, kuid tunnustust vajav noormees leiab oma sihitutes eksirännakutes selle muidugi tänavalt. Eriti kui skinheadide jõugu karismaatiline ninamees on Frankie suhtes heasoovlik ja sõbralik. Samas paneb jõuk ta tahtmatult ka proovile, kui tänaval kohatakse Surinami päritolu mustanahalist - juuksuriäri pidavat Frankie lapsepõlvesõbra Jeffrey ema. Keda skinheadid asuvad narrima ja mõnitama. Lõpuks Frankie eemal kõhklemast sekkub, püüdes asja naljaks pöörata...

Ükski heategu ei jää karistamata? - tõsise imago muutuse läbis Frankie, lastes sõbra emal paari päeva eest oma 70ndate lõpu stiilis pikad juuksed kiilaks lõigata... ja lapsepõlvesõprus oligi lõppenud, mis küll hiljem äärmuslikes vangla oludes hetkeks taastub.

Kahjuks isa ja poega ainus kooshoidev lüli - Frankie ema sureb ja matustele tulevad ka Frankie kaastundlikud, neonatsidest sõbrad. See solvab isa põhjalikult, nagu torgatuks talle pistoda rindu ja teeb halvima mida saab, karjub matuseliste ees "Sa pole mu poeg!"

Film istutab mõtte, et kunagist ülekohut aina uuesti ja uuesti üleelades ei vabaneta oma vaevadest ja lõpuks karistatakse end veelkord. Frankie isa kaotab oma pesumaja kliendid, kuna ta maja kasvatas üles "natsi", kes kakluses pussitas verest tühjaks jooksnud peksjat...

Lõpuks isa mõistab oma eksimisi ja tuleb Frankiet ka vanglasse vaatama. Kahjuks liiga hilja, sest Frankie saatus saab liiga vara pussiga ära lõigatet...

Koduteel arutlesime emaga filmi üle ligi 10 mintutit. Eeskätt paralleeli tõttu mu klassivenna looga ja ema teadis klassivenna ema... Nüüd ehk tutvustab ema Kuressaare kudumisringi pensionäridelegi, mis asi täpselt on PÖFF. Sellel aastal on PÖFF ka Kuressaares.

Film on veidi eklektiline ja lõpp nigelalt järsk, seetõttu 10-palli skaalal hindaks 7-ga. Pikkus 85 minutit. Valmimisaasta 2008.